Kui nad olid juba päris kaugele Saja Aakri Metsa sügavustesse jõudnud, jäi Puhh ühtäkki seisma ja pomises:
"Nüüd on siis selge!"
"Mis on selge?" küsis Notsu Puhhi varjust Suuri Mände ärevalt piiludes.
"Me peame tegema lastesaidi."
"Ee... sa mõtled nüüd kohe?"
"Jah -- kui nüüd ei tee, siis jääbki tegemata."
"Ahah," ütles Notsu, et olukorrale järele jõuda. "See on siis rohkem nagu selline asi, mida me päris siia ei pea kaevama?"
"Muidugi mitte."
"Sa mõtled selline asi, mis on rohkem nagu Internetis kui siin Metsas."
"Täpselt nii, Notsu. Seda ma just mõtlesingi."
"Aa -- sa mõtled sellist asja, mis Tiiger tegi, et saad igasuguseid tulistamise ja punktide kogumise mänge mängida ja siis saad osta boonuseid ja muud nänni...?"
"Ei, seda ma päris ei mõelnud."
"No siis sa mõtled midagi sellist, nagu Jänes tegi, et on palju igasuguseid multikaid ja tarku asju ja hästi palju igasuguseid reklaame ja..."
Puhh kratsis kukalt.
"Kas sulle, Notsu, meeldib kogu aeg neid reklaame vaadata?"
"Noh, eks ta üks tüütus ole, aga mis teha -- äri on vaja ajada."
"Mina küll ei arva, et laste puhul see äri peab olemas olema. Ma arvan, et meie saidile ei tule kindlasti ühtegi reklaami."
"Aha," püüdis Notsu Sellise Mõttega harjuda.
"Oo! Nüüd ma tean -- sa tahad midagi sellist nagu Öökull kunagi tegi, kus on hästi targalt ja põhjalikult kirjutatud, kuidas TEISIPÄEV õigesti tuleb kirjutada!"
"Ei, Notsu. Ma tahan hoopis midagi teistsugust."
"Kängu lastehoiu ja kokandusfoorum?"
"Jäta juba, Notsu. See kõik on mitte see. Saad aru -- me ei tee täiskasvanute välja mõeldud saiti."
"Me ei tee või?"
"Just! See tähendab, et täiskasvanud teevad ka, aga nad on sellised... abilised nagu."
"Kelle abilised?"
"Laste endi."
See oli ühe Väga Väikese Loomakese jaoks natuke liiga teistsugune mõte. Notsu istus teeäärsele kivile.
"Puhh... ütle kui ma midagi valesti aru sain..." alustas ta veidi aja pärast. "Lastesait tähendab siis seda, et sa ei taha teha saiti lastele, vaid sa tahad, et lapsed teeksid?"
"Lapsed teeksid lastele... ja..." Puhh jäi vaatama suure männi ladvast möödatriivivaid pilvi, mis veidi nagu meenutasid meepotte tema sahvris.
"Võibolla täiskasvanutele ka."
Ühtäkki pöördus Puhh ringi ja seadis end minekule.
"Muidugi -- kui neil aega on."
"Puhh, kuhu sa tormad?"
"Notsu, meid ootavad ees suured teod."
"Tõesti või?"
"Justnimelt! Aga kõigepealt on tarvis midagi põske pista."
Suured Teod (Anna pilt):
