POCOYO

avastasin youtubes lahedaid tegelasi otsides Pocoyo ja selle kodulehe.

väga läbimõeldult teostatud sait. koheselt meenus omaaegne lemmik Puccaclub. ma nüüd vaatasin nende videote alla ja seal täpselt see jama, mis aastaid tagasi -- kuna ilmselt on korraga hullult allatõmbajaid, siis allalaadimise kiirus allpool igasugust ja sa pead kannatlikult ootama, kuni laeb kogu klipi. mäletan seda "jahilkäimist". vanas arvutis vast siiamaani saagikogu kusagil.

asja iva jõudis kohale, kui kunagi nägin bussis tüdrukut, kellel Pucca tegelastega kott õla peal lahedalt rippus.

aga jah -- see trend on pigem plikatirtsu joont endas hoida tahtvatele teismelistele, kui lastele. põhiline teema ju see, et Pucca saaks Garult suudluse kätte (see võidurõõmus irvitus pärast on lahe :)
/* nohjah -- turunduse seisukohalt tuleb tunnistada, et see tarbijagrupp on ka üks sissetoovamaid.
telereklaamides jookseb pidevalt "Manni + Aadu" stiilis reklaame ja paratamatult jääd mõtlema, et kui neil on reklaami tegemiseks raha, siis tähendab need +/- kümneste mõttemaailm on tõsiselt arvestatav äri... */

aga pocoyo puhul sattusin tegijate kodukale ja sealt edasi videoklipile, kus tegemise protsessi kirjeldatakse.

mis mind võlub, on see, et see 3D lahendus on tehtud sellises lakoonilises stiilis. olen aastaid unistanud, et kunagi jõuan oskustelt sellele tasemele, et saan teha midagi sarnast. see, et näed, kuidas midagi on lahendatud, andis sellele veendumusele jõudu. (veidi isegi kärsitus midagi katsetada :) (nagu selle käpiknuku tegemisegagi :(  (samas -- ega see ongi suur ettevõtmine. ja väike samm on juba Himaalaja poole tehtud)

ainus asi, mis mind häirib, on selle pocoyo keha proportsioonid. tema käitumine ja rääkimine on väiksema lapse oma kui tema keha. see selgelt on kunstniku stiilitaotluslik mõju, et jalad ja käed on nii pikad. elevandi puhul lööb see eriti välja.

minu silma kriibib igatahes -- veidi lühemate ja jämedamate käte ja jalgade kasutamine oleks loomulikum.

aga muidu väga lapsepärane liikumine.

muusika ka hea.