pocoyo2

vaatasin pocoyo klippe nüüd hulga. ja väsisin.
paraku jah - ikkagi müügiks tehtud asi.

kummalised puldid, millega saab asju värvida -- kuivõrd see lapse jaoks on midagi mõista aitav?
olgu -- siin võidakse kohe vastu öelda, et see aitab lapsel fantaseerima õppida...
mismõttes?
laps teeb pidevalt alateadlikke oletusi maailma suhtes. see, kuidas laps võib mõnedest asjadest omamoodi aru saada, on teinekord hoopis hämmastavam fantaseerimine.
aga see on selle maailma mõista üritamisega seotud. puude ja olendite puldiga värvimine on aga lapse maailmamõistmise eksitamine.
(vandenõuteoreetikud ütleksid midagi kapitaalsemat selle kohta)
vastakaid tundmusi tekitas ka suure liumäe klipp. kujutlesin ennast väikese vaataja rolli ja see redel seal...
reaalses maailmas ei hakkaks muidugi keegi nii väikestele lastele nii ohtlikku asja püstitamagi.
aga ma ei tea, mis jälje võib lapsele selline segadusseajav kogemus jätta.
nende esimeste aastate peale kasvab ju kogu isiksus.

need klipid olid veel sisuga. aga siia lisandub tootmise teema. see on see TV-produktsiooni formaat: 52 osa hooaja kohta.
52-pakkide kaupa on kombeks telejaamadel näitamisõigust osta.
ja siis tekivad sellised null-sisuga augutäited, nagu see ööklubi lugu (ei leidnud kohe inglisekeelset ja vahelduse mõttes saksakeelne siis).
mida on ühel kolme-aastasel sellise asjaga peale hakata????